Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus


Nähes küsimust mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut, tekkis mul endal kohe küsimus, et mis asi see copyleft täpsemalt üldse on. Vastuseks leidsin, et copyleft on meetod programmi (või muu teose) tasuta muutmiseks ning nõudmine, et ka kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleksid tasuta.

Edasi uurides selgus, et eristatakse põhiliselt kolme tüüpi litsentse, AGPL, GPL ja LGPL:

GNU GPL on avatud lähtekoodiga litsentside seas kõige tuntum. Mitte sellepärast, et sellest oleks kõige lihtsam aru saada, vaid enamasti mainitakse seda enim. GPL on copyyleft-litsents, mis tähendab, et kõik muudetud või tuletatud programmi versioonid peavad olema avatud lähtekoodiga. (nt Notepad++, MySQL)

GNU LGPL on copyleft-litsents, mis on väga sarnane GPL-iga. Siiski on see nõrgemate copyleft-nõuetega. See võimaldab tarkvara kasutada patenditud projektis teatud tingimustel ja projekti koodide mõningate osade jaoks. (nt OpenOffice.org, Mozilla Firefoxp)

GNU AGPLi tingimused on peaaegu identsed GPL-i tingimustega koos täiendava lõiguga, mis võimaldab kasutajatel litsentsitud programmiga tegutsedes saada programmi lähtekoodi. (nt Launchpad)



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Selle nädala ülesandeks oli tuua  üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutatavusest veebis. Kohe tuli negatiivse näitena pähe ÕIS ja miks mitte siinkohal tuua võrdluseks enda eelmise kooli ekooli. Lähtuksin  Jakob Nielseni kasutatavuse komponentidest. Pean tunnistama, et ÕISi kasutan endiselt suhteliselt vähe ja seda ka ainult olukorras kui meilile tuleb kiri, et ÕISi on saabunud teade. Õpitavuse koha pealt pean tunnistama, et jamad said alguse eelnädalal, kui püüti õpetada ÕISi kasutamist, juba martikli numbri üles leidmine võttis omajagu aega. Pani mõtlema, et miks peaks ülikoolis keegi õpetama õppeinfosüsteemi kasutamist, kuid selgus, et see on siiski vajalik. Arvan, et meeldejäävus tuleb ajaga, kui tihedamini hakata ÕISi kasutama, siis ilmselt jääks ka meelde kus mis asub. Üldiselt ma lehekülega rahul pole, kuid siiski tuleb võimalus anda, võibolla peale rohkemat uurimist ja proovimist hakkab veel ÕIS meeldima.  Võrreldes e
Lisateave

IT proff...?

IT proff...? Selles postituses tooksin välja, millised  eeldused, omadused ja oskused on vajalikud minu meelest, et olla või saada IT proffiks. Esiteks tuleks selgeks teha, kes on üldse professionaal . Professionaal on  elukutseline,   oma ala meister. Seega tekib küsimus, kas saab olla proff, kui tahe seda tööd teha tegelikult puudub, kui motivatsiooniks on vaid suur palganumber. Vastus oleks ilmselt ei. Seetõttu tooksingi kohe välja, et IT proff peab olema südamega asja juures. Eeldustena tulevad kasuks kindlati hea loogiline mõtlemine. Tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas on kindlasti vaja ka end tihedalt täiendamas käia. Kindlasti on kasuks ka keelte oskus. Mida laiem sõnavara, seda kergemalt ja arusaadavamalt on võimalik oma ideid edasi anda ning seda kergem on ka suhelda näiteks klientide ja tiimikaslastega, mis viibki mind veel ühe vajaliku oskuse juurde, tiimitöö. Tiimitöö on tohutult oluline oskus, üksi on elus küllaltki raske läbi lüüa, kuid hästi töötava ja üksteist toetava
Lisateave

Rühmatöö retsensioon

 Rühmatöö retsensioon Valisin retsenseeritavaks tööks rühmatöö pealkirjaga "Mis on tehisintellekt". Minu meelet on töö väga hästi tehtud ning kriitikat mul jagada väga ei ole. Ka kasutatud allikate nimekirjast võib näha, et töö on väga põhjalikult tehtud ning ülesehituse poolest on töö loogiliselt liigendatud.  Teks on arusaadavalt kirjutatud ning teksti järjekord on väga hästi valitud. Kindlasti on oluline kõigepealt lahti seletada tehisintellekti mõiste ning samuti on oluline sellega seotud ajalugu. Teksti juurde kuuluvad joonised on hästi valitud ning juhul, kui tekstist aru saamine võib osutuda keeruliseks, on jooniste nägemisest palju kasu ning seetõttu on ka teemast aru saamine kergem. Samuti meeldib, et teksti sees on kohe viidatud, millist joonist peaks jälgima.  Viitamine on hästi vormistatud, keelekasutuse koha pealt vigu silma ei hakanud ning töö välimus on üldiselt väga hea. Ainukese miinusena võiksin välja tuua kokkuvõtte pikkuse. Isiklikult arvan, et kokkuvõte p
Lisateave