Eetika ja IT

 Eetika ja IT

Viimase teemana pidi leidma ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodeksi ning seda analüüsima. Ausalt öeldes ei leidnud ma eetikakoodeksit, mis oleks konkreetselt just IT-le suunatud, kuid analüüsimiseks valisin TeliaSonera Grupi eetikakoodeksi. 

Minu arvates on eetikakoodeks väga hästi koostatud ning see on jaotatud kolme suuremasse kategooriasse (tegevuse rajamine ühistele väärtustele, suhe kaasatutega, järgimine ja teavitamine), mille alt võib leida ka väiksemaid jaotusi. TeliaSonera on väga lugupidav oma töötajate suhtes ning nagu koodeksist võib lugeda, peavad nad just töötajaid oma edu võtmeks. Konfidentsiaalsusele pööratakse üha enam tähelepanu ning ka koodeksist võib lugeda, et töötajatelt palutakse olla eriti hoolikad konfidentsiaalsusnõuetes. 

TeliaSonera seotud eelkõige just mobiilsidemega ning ka koodeksist võib leida, et nende eesmärgiks on aidata ületada digitaalset lõhet, arendades infrastruktuuri ja teenuseid, muutes need kättesaadavaks kõigil turgudel. Samuti on kohalike kogukondade jätkusuutlikus välja toodud ning TeliaSonera osaleb algatustes ja projektides, mis edendavad digitaalseid oskusi ning need võtted soodustavad jätkusuutlikust. Koodeksist võib veel välja lugeda, et probleemiks on baasjaamade arvukuse kasvamisest tingitud rohke elektromagnetväljades viibimisega seotud mured. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et TeliaSonera on pööranud väga palju tähelepanu oma töötajate ja klientide heaolule ning huvitava faktina võiks veel lisada, et ettevõte püüdleb toormaterjalide ja energia efektiivse kasutamise ning seonduvate jäätmete ja CO2-emissiooni vähendamise poole ning loodetavasti see ka neil õnnestub. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

 Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus Selle nädala ülesandeks oli tuua  üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutatavusest veebis. Kohe tuli negatiivse näitena pähe ÕIS ja miks mitte siinkohal tuua võrdluseks enda eelmise kooli ekooli. Lähtuksin  Jakob Nielseni kasutatavuse komponentidest. Pean tunnistama, et ÕISi kasutan endiselt suhteliselt vähe ja seda ka ainult olukorras kui meilile tuleb kiri, et ÕISi on saabunud teade. Õpitavuse koha pealt pean tunnistama, et jamad said alguse eelnädalal, kui püüti õpetada ÕISi kasutamist, juba martikli numbri üles leidmine võttis omajagu aega. Pani mõtlema, et miks peaks ülikoolis keegi õpetama õppeinfosüsteemi kasutamist, kuid selgus, et see on siiski vajalik. Arvan, et meeldejäävus tuleb ajaga, kui tihedamini hakata ÕISi kasutama, siis ilmselt jääks ka meelde kus mis asub. Üldiselt ma lehekülega rahul pole, kuid siiski tuleb võimalus anda, võibolla peale rohkemat uurimist ja proovimist hakkab veel ÕIS meeldima.  Võrreldes e
Lisateave

Rühmatöö retsensioon

 Rühmatöö retsensioon Valisin retsenseeritavaks tööks rühmatöö pealkirjaga "Mis on tehisintellekt". Minu meelet on töö väga hästi tehtud ning kriitikat mul jagada väga ei ole. Ka kasutatud allikate nimekirjast võib näha, et töö on väga põhjalikult tehtud ning ülesehituse poolest on töö loogiliselt liigendatud.  Teks on arusaadavalt kirjutatud ning teksti järjekord on väga hästi valitud. Kindlasti on oluline kõigepealt lahti seletada tehisintellekti mõiste ning samuti on oluline sellega seotud ajalugu. Teksti juurde kuuluvad joonised on hästi valitud ning juhul, kui tekstist aru saamine võib osutuda keeruliseks, on jooniste nägemisest palju kasu ning seetõttu on ka teemast aru saamine kergem. Samuti meeldib, et teksti sees on kohe viidatud, millist joonist peaks jälgima.  Viitamine on hästi vormistatud, keelekasutuse koha pealt vigu silma ei hakanud ning töö välimus on üldiselt väga hea. Ainukese miinusena võiksin välja tuua kokkuvõtte pikkuse. Isiklikult arvan, et kokkuvõte p
Lisateave

Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Interneti kujunemislugu DNS      Üheks  näiteks internetiteenusest, mis on kasutusel olnud   alates  Interneti varasemast ajaloost kuni tänapäevani, on DNS.      DNS ehk d omeeninimede süsteem   loodi 1983, see  teisendab domeeninimed internetis kasutatavateks IP-aadressideks ja vajadusel ka vastupidi.  IP aadress on seotud vaid konkreetse võrgukaardiga ja võib erinevatel põhjustel muutuda, aga nime   järgi suunab DNS kasutaja ikka õigesse masinasse.  Domeeninimede süsteem on vajalik nii internetis kui ka intranettides inimeste poolt loetavate ja meeldejäävate aadresside loomiseks.     Tipptaseme domeeninimi on igal riigil kahetäheline (.ee Eesti domeenide puhul), lisaks on kasutusel pikemad nimed: .com, .edu, .net, .org jne.  https://et.wikipedia.org/wiki/Domeeninimede_s%C3%BCsteem https://www.computerhistory.org/internethistory/1980s/ EUnet     EUnet mängis olulist rolli TCP/IP kasutuselevõtmisel Euroopas. EUneti juured ulatuvad aastasse 1982, mil see kandis nime European UNIX Netwo
Lisateave